Portugali keel ja portugaallased

Portugali keel tundub mulle raske, sest nii nagu inglise keeles, on ka siin kirjapilt ja hääldus üsna erinevad. Näiteks rääkis Niels eile, et portugali keeles on x-tähte võimalik hääldada nelja erinevat moodi ja tuleb välja, et mingit reeglit nende kõigi juures ei olegi. Nad hääldavad nii nagu mingi kindla sõna juures see on välja kujunenud. Huvitav...

Enne, kui meil keelekursus hakkab, otsustasime Jutaga iga päev mõned sõnad selgeks õppida. Alustasime puuviljadest, see tundus vajalik, kuna oleksin pirni pähe väikesest nurgapealsest poest küdoonia ostnud ja sinna mõnusalt hambad sisse löönud. Müüja suutis siiski selgeks teha, et seda niisama toorelt süüa ei maksa. Hiljem kodus järgi vaadates leidsingi lause:  Küdoonia ei ole selles sisalduvate parkainete ja pektiinide rohke sisalduse tõttu toorelt söödav, sest on kõva, hapu ja mõrkjas. Sobib küpsetiste sisse. 

Marmelo - küdoonia

Portugaallased tunduvad mulle siiamaani väga lahked ja abivalmid, muidugi kohtab ka tusaseid, aga neid on vähe. Vahel eksitavad nende tugevad näojooned ja pruunid silmad, et tegu on tõsiste ja natuke kurjade inimestega, aga kui nad juba sulle naeratavad ja sinuga rääkima hakkavad, muutub arvamus otsekohe.

Kui me Portugali tulekus kindlad olime ja ma seda ühele oma Portugali sõbrale Ricardole rääkisin, oli meil juba enne saabumist olemas inimene, kes tuleb meile lennujaama vastu, lisaks sadu erinevaid soovitusi siinse eluga toime tulemiseks, sõbra ema, kellele me võime iga kell helistada ja mis kõik veel. Neile nii väga meeldib sind aidata ja nad on uhked, kui sa külastad nende riiki. Lisaks saime juba esimene päev teada, kust poest kala osta ja kust mitte, millist apelisini süüa ja millisest mahla teha, kuhu parki öösel minna ei või...jah, nad tõesti on abivalmid ja ka väääga jutukad...