Wednesday, September 14, 2011

Esimene koolipäev

Täna oli esimene päev meie Portugali ülikoolis. Kõik valmis vaadatud, kus majas, mis ruumis meie tänane aine toimuma peaks, seadsime sammud rõõmsalt ülikooli poole.
Alguses me ei leidnud õiget ruumi üles, sest numbrid on ustele pandud valikuliselt. Küsisime abi ruumi leidmisel koridoris oleva õpilase käest, tema aga ei osanud väga aidata, järgmisena võtsime sihikule valvelauaonu, kes saatis meid teisele korrusele, paremalt teise ukse taha. Läksime sinna ja jäime ootama...ootasime...kell lõi juba täistundi...ikka ootasime. Klass oli tühi...

Instituto Superior  de Agronomia - meie instituudi peamaja



Mõne aja pärast tuli ukse taha üks poiss, kes otsis sama loengut, mis meiegi. Saime temaga tuttavaks, Niels Belgiast. Rääkisime juttu ja ootasime nüüd juba kolmekesi. Mõtlesime, et kas tõesti on midagi valesti või lihtsalt õppejõud ja teised õpilased hilinevad, nagu lõunamaalastele kombeks.

Lõpuks ilmus ukse juurde õppejõud, kes hakkas ust lukust lahti keerama, läksime kohe tema järel klassiruumi, ise kiirelt vurades, et kes me olema ja kust tuleme...pikk jutt sai maha räägitud, kuni selgus, et tema on hoopis keemia õppejõud ja see kohe kindlasti õige ruum ega koht ega aine ei ole. Kahju, ta tundus nii mõistev ja tore portugali onu olevat...Tema jällegi saatis meid järgmise ukse taha, kus jälle pool tunnikest ootasime.

Mõne aja pärast lähenes eemalt vanem naisprofessor. Tormasime tema järel jälle kohe klassi ja hakkasime rääkima, et oleme Erasmuse tudengid ja...aga ka see tädi polnud see õige, ohh sa issand! Tunniplaani järgi olime täiesti õiges kohas, reaalses elus väga vales.

Meie seiklus õiget informatsiooni otsides jätkus veel tunnikese, jõudsime oma järjega peamajast järgmisesse majja, kus üks vahva naine jooksis meiega mööda maja ringi, et leida kedagi, kes tunneb proua Teresat. Leidsime aga hoopiski ühe mehe kabineti, kes peaks teadma Teresat, aga teda polnud kohal. Siis me jälle ootasime, kuni üks kolmas tädi kirjutas ühele mehele, kes omakorda kirjutas kellelegi kolmandale ning lõpuks saabus tõde. Meie valitud aine hakkab alles kuu aja pärast!



Kõige toredam kõige selle juures oli see, et me saime tuttavaks esmamulje järgi väga asjaliku ja toreda poisigia. Niels on Lissabonis juba alates augustis, seega saime temalt nii mõnegi näpunäite siinsest elust ja olust. Koos saime ka naerda kogu selle segaduse pärast.

 


No comments:

Post a Comment