Meie portugali keele õpetaja tegi ettepaneku minna kõik koos kinno Portugali filmi vaatama ja seda muidugi ainult portugali keeles, ilma subtiitriteta. Alguses mulle ei tundunud see üldse hea mõttena...kuid esmaspäeva õhtul istusime me El Corte Ingles'i (kino-, shoppingu- ja söögikohakeskus) ees ja ootasime oma seansiaega.
Filmi nimi oli Sangue de Meu Sangue. Jutaga jõudsime eesti keelse tõlkeni: veresugulased. Kui film lõppes, olin ma väga vaimustunud. Esiteks selles, et kuigi ma mõistsin ainult mõnda sõna vahepeal, siis siiski olin ma enam vähem kõigest aru saanud. Ja pealegi, mul polnud üldse tunne, et ma olin istunud juba kaks ja pool tundi seda vaadates. Kuigi film oli üsnagi jõhker ja negatiivne, jättis see mulle väga professionaalse mulje. Tundub, et portugaallased oskavad filmi teha ja näitlejad ka kõige rumalamale välismaalasele suurepäraselt väljamängitud emotsioonidega põhipoindi selgeks teha!
Kinno minnes kasutasime ka esimest korda metrood, väga mugav, aga vahel ajab ikka segadusse küll, et kuhu poole nüüd sõita tuleb...
Lõpetuseks veel nii palju, et enne, kui meie film hakkas, ostsime Jutaga mõlemad ühe tuutu küpsetatud kastaneid. Istusime maha ja hakkasime neid hävitama. Mõne aja pärast ilmus meie ette seljakotiga prügikoll. Alguses vaatas ta Juta kastanituutu sisse ja krimpsutas nina, siis tuli minu juurde, kordas sama asja ja siis läks minema. Poleks arvanud, et kastanid võivad nii meelehärmi tekitavalt mõjuda...
Boomshud on seal pirtsakad :D
ReplyDelete