Mäletan, kui veel peaaegu aasta tagasi siia blogisse oma esimesed read kirjutasin. Sel hetkel ma veel mõtlesin, et kuhu ma end küll mässinud olen: kõik on nii võõras, midagi aru ei saa, kuumus võtab hinge seest, kased olid asendunud palmidega, varesed papagoidega...tahan koju! Nüüd tagasi Eestis olles tunnen, et see segasummasuvila riik sai nii kalliks ja armsaks, kui vaid saaksin sinna tagasi lennata, kohe, just nüüd, sel hetkel...
Kui miski muu mind sinna tagasi ei vii, siis kirjutatud lubadus oma kalli sõbranna väikesele äsjasündinud pojale, ei ole murdmiseks. Seega võin öelda: me lähme Gregoriga Portugali.
Siit me ükskord tuleme, Portugal!
 |
| "Oota, tädi Kats, olen veel liiga väike..." |
No comments:
Post a Comment