Algarve - paradiis Lõuna-Portugalis

Eelmise nädala neljapäeval alustasime Jutaga reisi Lõuna-Portugali, Algarvesse, mida nimetatakse maailma kuulsaimaks saladuseks! Sealsed rannad on lihtsalt vapustavad!!! Läksime külastama itaallastest sõpru Pier'i ja Jose'd, keda eelmine aasta Lissabonis kohtasime ning kes meid juba ammu olid külla kutsunud.

Bussisõit Lissabonist kestis üle kolme tunni, aga igav kohe mitte ei hakanud. Portugali loodus on hämmastav ja nii teistsugune: mägine, siin-seal oliivipuud, korgipuud, mimoosid, väiksed puhmataimed. Palju on apelsini-ja viinamarjaistandusi. Apelsinipuud olid nii lookas: tüve polnud nähagi, nagu oleks tegemist apelsinipõõsaga. Algarvesse jõudes märkasime tee ääres apelsinidega kauplejaid, täpselt nii nagu Eestis müüakse kartuleid võrkkottides. Ostsime hiljem ise ka värskeid vastkorjatud apelsine ja tegime värsket mahla. Tõeline magus vitamiinipomm!!!

Laranjas

Algarves on mitmeid kuulsaid piirkondi. Kõigepealt maabusime Quarteiras. See koht aga meenutas meile Jutaga natuke haiglapiirkonda: palju oli kõrgeid valgeid maju ranna ääres, mõeldud peamiselt suvitajatele. Jose ütles, et see piirkond on Algarves üks inetumaid, loodust sealt taga otsima ei ole just mõtet minna.

Quarteira

Saabumispäeval läksime sööma restorani, kus proovisime kolme erinevat kalasorti: makrell, meriahven ja kolmas vist oli angerjas

Esimene ööbimiskoht asus Vilamouras, seal oli vapustav...

Vaade magamistoa aknast

Praegu pole veel rannahooaeg alanud: on üsna külm ja tuuline, seega on ka rannad tühjad peesitajatest. Kuid minu jaoks oli veel mõnusam niisama rannas jalutada ja ookeani tuult nautida. Südasuvel on Algarve üsna ülerahvastatud.

Jägmine päev algas meie sõit Lagose poole. Sõbra Jose arvates on see kõige parem koht, kus elada. Ta on palju reisinud nii Portugalis kui mujal maailmas, aga ikkagi ei vahetaks ta Lagose ilu millegi muu vastu. 

Jahmatav oli see, et juba hommikul umbes kell 11 olid tee ääres värvilistes riietes prostituudid. Samuti oli nii teistsugune näha poode suurte plastmassist basseinide või 7 meetriste palmipuudeistikute ostmiseks.

Praia da Arrifana - parim surfaritele. Seal toimub palju surfi- ja joogalaagreid. Samuti parim koht just algajale surfarile

 

Üks väike armas majake

Ööbimiskoht Lagoses, armas korter, aga praegusel ajal väga külm, kuna majades küttesüsteem puudub

Sõime jäätisekohvikus käsitsi valmistatud Itaalia jäätist, keele viis alla...

Külastasime ka St. Vincenti neeme, mis on kõige edelapoolsem punkt Portugalis. Mõned ütlevad, et see on punkt, kus maailma lõppeb. Valda, kus neem asub, nimetatakse Sagres'eks, Sagres on ka üks kuulsaim õlumark Portugalis. Samuti sain teada, et seal kandis asub selline vorstifirma, mille nimi on tõlkes: Viimane vorst enne Ameerikat. 

St. Vincent'i neeme majakas

 ää

Kuna käisime külas ikkagi itaallastel, siis üks õhtusöök Lagoses toimus Itaalia restoranis. Seal ma proovisin pizza Margheritat, mida ma juba nii ammu olen tahtnud maitsta. Ehkki see on kõigest nö põhjaks kõikidele teistele pitsadele, maitses see väga hästi. Ja oliivõli panevad itaallased tõesti igale poole, isegi pitsa peale, see tuli mulle üllatusena. Selles restoranis on omanik ainuke, kes pitsasid teeb, kellegil teisel selleks õigust ei ole. Nii et kui omanik on haige, pitsat kahjuks ei saa...

Pizza Margherita

Lagos on pigem vanaaegane linn, armsate kitsate tänavate ja väikeste majakestega linna keskel. Väga palju on seal eakamaid inglasi, kes siis elavad seal või on puhkusele tulnud ning õhtuti niimoodi baarides pidu panevad, et teevad noorematele igapidi silmad ette. Ka meie Jutaga saime ühe armsa vanamehega rannas jalutades jutu peale, rääkisime kust me tulema ja muidugi ilmast ka ja siis soovisime üksteisele head teed!

Tänav Lagoses

Luis Camões'i plats

1444. aastal ehitatud Lagose orjaturg, esimene Euroopas

Algarve traditsioonilised maiustused

Ilusad martsipanimaiustused, müüja sõnade järgi tal lemmikut ei ole, kõik on niiii head

Lagos on aga kõige kuulsam oma vapustavate randade poolest, kus vahelduvad liivaalad kaljudega. Mõni rand on tõesti kui saladus, sest ei paista ühtegi teed, kuidas sinna saada...Mööda rannikut läheb ala, kus me peaaegu neli-viis tundi järjest matkasime: rannad muutusid aina ilusamaks ja ilusamaks...

Õitsev kaktus

Fossiil

Rannatuur venis meil nii pikale, et lõunat sõime alles kell seitse õhtul. Suur ports läks nii minul kui Jutal justkui hambaauku...

Grillkana. Ja tõesti portugaallased söövad tihti kartulit ja riisi koos

Neli päeva Algarves möödusid kui linnutiivul. Nägime nii palju ilusaid kohti, maitsesime huvitavaid toite, veetsime hästi aega. Ma loodan, et üsna pea saame jälle seda kohta külastada, sest nii paljud linnad Algarves on veel avastamata...