Eelmise nädalaga lõppesid ära siinsed soojad suvepäevad ja asmele tulid külmad ja vihmased 20-kraadised sügispäevad. Suur tuul viskas maha ka paar lehekest ja mõne palmioksa, nüüd on kohe kodusem tunne.
Pühapäeval ladistas terve päeva vihma, kuna aga õhtul enam piisakesi näha ei olnud, otsustasime ikkagi jooksma minna. Uksest välja astudes tundus õhk soe ja mõnus. Aga siis, kui me oma tänavanurgani jõudsime, pidi tuul minu ja Juta koha pealt ära puhuma. Jõe juurde jõudes olime juba läbimärjad. Vihmapiisad olid nii valusad, et tagasi koju tulles, olid meil mõlemal vihmamassažist käed ja nägu punased. Meile veel elati isegi kaasa selle raske maratoni läbimisel - räästa alla varju läinud noored plaksutasid, kui mööda jooksime.
Lissabonis on peaaegu kõik majad kivimajad. Kohalike jutu järgi nad ei usalda puitu. Kivimajad aga tähendavad, et siin on päris külm. Nüüd me Jutaga siin kahekesi lõdiseme ja ma mõtlen, et oleks pidanud ikka ema kuulama ja villased sokid kaasa võtma.
jaa.. ma loen seda jutukest siin ja vaatan välja, mida ma näen.
ReplyDeleteMaa on kollane kaselehtedest, väljas on mingi 5 kraadi heal juhul, tuul on karge ja ilm on pilves. Eestisse hakkab peatselt sügis-talv jõudma .. jubee. :D ja teil on seal külm 20 kraadi :Doii veab teil :)
Aga see oli armas koht kui sa ütlesid, et kui palmioksad maha kukkusid oli kohe kodusem tunne :D lugesin emale ka seda ja talle pakkus ka see palju nalja :D väga nunnu :)
PS: kui te nii palju jooksmas käite siis pole ju imestada, et esimene suurem tuul teid minema tahab viia.:D
Pange endale kive taskusse, siis saate rohkem trenni kaa ja tuulepoiss ei saa ka teid minema kanda :D
Muide sokkidest nii palju, et meie LV tšikkidele olen mina küll ülitänulik, kuna nende kaasa antud sokid on ikka ülekõige praegu. Niiet aitäh teile Tiina, Väike, Liilia, Kristiina, Kerttu ja Kaia! :)
ReplyDelete