Suured, suured pidustused. Lissabonis on Carnaval !!!

Kogu Portugalis on käimas suured pidustused, mida nimetatakse Carnavaliks. See kestab tervelt nädal aega: paljud inimesed tööl ei käi, kooli ei toimu, mitmed poed on suletud, ainult üks lust ja lillepidu. Poodides on hulganisti karnevaliriideid müügis, samuti maske ja peakatteid. Toimuvad kontsertid, peod ja tähistatakse päikselist kevade saabumist.

Täna toimus karnevali rongkäik, kus sai näha nii värvilisi kui sulelisi. Rongkäik toimus trummimuusika saatel. Väga vahva oli: kostüümides pidulised tantsisid ja laulsid rõõmsalt, õhku visati värvilistest paberitest tükikesi ja linte.

Väike pildiseeria:

Peale rongkäiku esines tuntud Portugali bänd: Jaguar Band!

Tejo jões võib hea õnne korral näha delfiine ujumas!

Tejo jõe ääres, kus me tavaliselt jooksmas ja päikest võtmas käime, võib näha delfiine sulistamas. Ise ma veel neid näinud ei ole, aga jutud käivad...Ma väga loodan, et ükskord jalutama minnes mu enda ihu silm ka seda pealt näeb!

Golfinhos

Tükike siit ja teine sealt...

Käes on jaanuarikuu viimane päev, seega just parim aeg võtta kokku selle kuu sündmused, kuhu kuuluvad õhtusöögid, peod, uued inimesed, õppimine, kontsertid, kokkamine ja mis kõik veel.

Jaanuari alguses kutsus meie sõber André meid kontserdile, nimelt portugali keelset rokki kuulama. Kartsime, et tegu on raju rokiga, kus kõik hüppavad näpud püsti lava ees. Aga kus sa sellega...koht oli hoopiski üsna viisakas ja inimesed istusid ja kuulasid head muusikat. Hea see tõesti oli. Pärast saime bändipoistega veel mõne sõna juttu ka rääkida ja pilti teha. Kui meid, kui eestlasi tutvustati, hõiskas üks bändiliige meile 'Tere'! Olime Jutaga pahviks löödud...tuli välja, et ta oli Eestis käinud kunagi....

Bändi nimi on Cinza ja mõned muusikapalad on üleval siin: http://www.myspace.com/projectocinza

No kas pole mitte kompud!

Vahepeal tuli isu midagi magusat teha...

Kaerahelbeküpsised Eesti moodi

Sai ka kõrvitsakooki proovitud, aga sellega juhtus nii, et sai otsa enne, kui pilti jõudsin teha. Muidugi jään ma aga oma kokkamistulemuste poolest alla peakokk Jutale ja tema porgandipirukatele, peedikotlettidele, püreesuppidele ja mis ta kõik veel mul siin ära ei küpseta!!!

Kuigi ma õhtu jooksul poolest jutust aru ei saanud ja ülejäänud poole oletasin, on hispaanlastega väga tore koos aega veeta! Tegelikult läheb portugali keelega ka kõik ainult paremini, lihtsalt segatuna hispaania keelega on natuke keeruline. 

Tagasi päikesemaal...

Jõulud ja aastavahetus kallil kodumaal mööda saadetud, on hea tagasi päikselises Portugalis olla...

Siit ma jälle tulen, Portugal !!!

Jutaga on meil plaan natuke oma patareisid laadida pärast vihmasest ja sombusest Eestist tagasitulekut. Nii otsustasime iga päev jõe ääres päikesevanne võtmas käia...tänane päev oli aga eriline, sest uksest välja astudes istusid meie kodupargi puude otsas papagoid! See oli vahva vaatepilt. Rohelised sinaka peakesega papagoid lendasid oksalt okasale ja sõid puu viljasid. Mul tuli igatahes küll naeratus näole, varem olen neid ikka ainult puuris kiledalt säutsumas näinud. Kui võimalik oleks, ma vahetaks kõik Eesti varesed nende ilusate linnukeste vastu välja...

Ola!

Portugalis ei tule jõuluvana mitte saaniga, vaid...

...hoopis langevarjuga!

Pai Natal

Ja lund ka ei ole, hoopis lehed langevad:

Lissabon detsembrikuus! Folhas!

Katsi ja Juta jõulud Lissabonis

Lissabonis on küll 20 kraadi soojem, kui Eestis ja päike ei kavatsegi pilve taha minna, aga ega siis jõulud pidamata jää. Meil Jutaga on isegi päkapikud käinud...

Teise advendi hommikupannkoogid

Jõulueelne live kontsert Hard Rock Cafe's

Leidsime linna pealt ühe kuuse ka!

Boas festas! Häid jõule!

Ja mida siis portugaallased jõuludeks söövad?
Kuivatatud ja soolatud tursk on siin traditsiooniks.

Bacalhau

Magustoiduks leiab praegu igast poest vikerkaarevärvilist puuviljadega kuningakooki.

Bolo Rei

Aga mina igatsen ikkagi verivorste pohlamoosiga...ja kõiki neid kalleid inimesi, kes mind jõuluks koju ootavad... :)

Kunstisaalis, kunstisaalis....

Pühapäevad mööduvad tihti meil muuseumites ringi käies. Meil on justkui nagu juba traditsiooniks kujunenud: hommikul pühapäevapannkoogid sisse ja muuseumisse! See nädal võtsime ette minna meremuuseumisse. Kui nüüd aus olla, siis see väga huvitav ei olnud. Mulle tundusid kõik need laevad ja nende purjed ühesugused ja neid oli seal mitmeid kümneid. Lõpuks ujusid juba silme ees ka laevad...

Museu de Marinha

Isegi kuju peale on jäädvustatud meremehele iseloomulik 'tuulest viidud' habe

Aga siis sattusime Belemi kultuurikeskusesse ja kus seal oli alles vägev näitus! Brasiilia kunstnik Vik Muniz - tema piltide huvitavusest saavad aru ka need, kes muidu kunstist lugu ei pea. Kindel see!

Kalamarjast portree

Pildi pealkiri: Kaks lehma

Kuigi teadsime, et Vik Muniz'i fotomaalidest paremaid me täna kindlasti ei näe, otsustasime siiski ka teised sealolevad näitused üle vaadata. Ja nii ma leidsingi oma lemmikpildi, mis võttis mu lausa sõnatuks. Siin see on:

Võib-olla on asi minus, aga ma tõesti ei näe midagi (Ad Reinhardt'i, Abstract painting)

Ja siis leidsime Jutaga ühe toreda ruumi, kus fotosessiooni teha:

Tore päev oli ja mis siin ikka, ühele meeldib üks, teisele teine. Peamine on ikka see, et kunst on kunstis kunsti näha!