Südamega linn - Lissabon

Vot see on äge reklaam!!!

Seal, kus maismaa lõppeb ja ookean algab...

Milline näeb välja Euroopa kontinendi kõige läänepoolsem punkt? Ma ütleks, et võimas. Tere tulemast Cabo da Roca neemele!

Cabo da Roca majakas, kaljud ja Atlandi ookean...

Kaljud on ligi 100 meetri kõrgused

Adel'iga...tuulepoiss võttis juukseid poole vähemaks...

Madal taimestik on kohanenud soolase vee ja tuulega

Vallutatud!

Pildikesi Tróia rannast

Selles rannas õnnestus mul ka delfiine näha. Kolme-neljakesi nad seal seilasid...

Tagurpidi krabiskelett

Haimunade ümbris

Mingisuguse olendi kesta osa...nagu murdunud väike surfilaud pigem

Peaaegu surnud krabi

Vägagi elus krabi...üks neist isegi naksas mu varbast

Mereporgand

Kogutud merekarbid

Poolemeetrise läbimõõduga kaldal hulpivat millimallikat ma puutuma ei läinud, pilti ka ei julgenud teha...

Plastiline maailm

Pargist nimega Parque Marechal Carmona leidsin sellise huvitava kunstiteose...

Nimeks on sel keral 'Plastiline maailm' Kogu see plastmass on kogutud kunstnike poolt Portugali rannikutelt, mis maailmameri on sinna uhunud. Selle nn palliga näidatakse riike mitte nende poliitiliste piiride, vaid 'ökoloogiliste jalajälgede' kaudu.

Keskaegne linn Évora

Laupäeval külastasin koos Adel'iga keskaegset linna Évora't.

Évora asub umbes pooleteise tunni kaugusel Lissabonist ida suunas. Tegemist on linnaga, mis kuulub isegi UNESCO maailmapärandisse. Viskame siis pilgu peale!

Ma alustaks kõige põnevamast...nimelt Capelo dos Ossos'est (Luude kabel).

Midagi sellist pole ma küll varem näinud. Nimelt on tegemist väikese kabeliga, mille seinad on kaetud ja kaunistatud inimkontide ja pealuudega. Hirm tuleb kohe naha vahele või mis? Eriti õudusttekitav on kiri kabeli sissekäigul: Nós ossos que aqui estamos pelos vossos esperamos.

Meie, luud, kes me siin oleme, ootame teie omasid

Mind pani see küll neelatama...

Kabel ehitati 16. sajandil munga Fransico poolt, kes tahtis oma vendasid panna mõtisklema selle üle, et elu on ajutine. 

Kaugelt vaadates nagu ei saaksi aru...

 

Aga nüüd hakkas küll kõhe...Ripuvad kaks luukere, üks lapse oma

Kondid ja pealuud on kinnitatud seintele ja laele tsemendi abil ning need kuuluvad umbes 5000 mungale, kes toodi kabelisse erinevatest surnuaedadest. 

Évora on üsna väike linn ja palju seal vaadata ei olnudki, peamiselt mitmed ehitised. Mõned huvitavamad pildid aga siiski:

Kohalik keha kinnitamas

Rooma templi varemed

Metsikud viinamarjad

Hõbevee akvedukt

9 km pikkune akvedukt ehitati, et varustada linna veega. Tegemist on piirkonnaga Portugalis, mis on üks kuivemaid ja kuumemaid.

Päeval, kui meie Évora't külastasime, oli seal viimane päev linnapidustustest. Nii nagu Lissabonil on Santo Antonio päev, nii on Évora's São João pühad. Suur plats oli täis mitmeid atraktsioone, söögi-ja joogikohti, müüdi ka igasugust kaupa: käsitööd, jalatseid, riideid, tööriistu, mänguasju jne. Tegemist oli nagu ühe suure vabaõhuturuga. 

Süüa sai igasugust rämpstoitu, üks rasvasem kui teine

Seiklused ojakeses

Ilm on soe ja rannas on mõnus, aga ega siis ei saa ainult peesitada. Vahel peab ka midagi kasulikku tegema. Nii leidsingi ennast eelmise nädala esmaspäeva varahommikul kuskilt Lissaboni lähedalt väikesest ojast kalamehepükstes putukate vastseid püüdmas. Ükshaaval ja pipetiga vetikate seest...

Nimelt kasvatab minu bioloogist sõber Bruno laboris lõputöö jaoks kulleseid ja neid on vaja toita naturaalse toiduga. Päris konnad nendest aga tulevikus ei saa, teadus vajab tegemist: kullesed lähevad külmutamisele...

Vesi ojakeses vaikselt vuliseb...

Selliseid me korjasimegi

Kui kullesed vastseid nahka ei pistaks, areneksid nad sellisteks...

See vennike elab aga ainult ühe päeva

Puhkepaus. Fernando ja Brunoga

Et tegevus väga üksluiseks ei läheks viskasime vahel kiviga lutsu ning jalutasime mööda oja ringi ning leidsime veeussi.

Ma ise näppima ei hakanud ussikest, mine sa tea veel...pealegi haises ta nii hirmsasti-hirmsasti!

Kuigi vastsete korjamine on üsna üksluine töö ja me tegime seda kolmekesi terve päeva, siis minu jaoks oli ikkagi põnev. Istud kivi peal, kauss süles, vasakul vuliseb oja, paremal vuliseb oja, kord ujub mööda konn, kord veeuss, siis lendab mõni lind või musta värvi kiil, vahel ronib mõni sipelgas krae vahele, ka päike kõrvetab...aga jumala pärast mitte ühtegi sääske ma ei näinud!

Rannahooaeg on Portugalis juba mõnda aega täies hoos...

Cascais

Liiv on niiii kuum!