Kahe nädala eest viisid tuuled minu ja mu prantslasest kursusekaaslase Adel'i Põhja-Portugali suunas, nimelt Portosse. Porto on suuruselt teine linn Portugalis Lissaboni järel ning Porto järgi on saanud nime ka kuulus portvein. Linn asub kauni Douro jõe kaldal ning erinevus Lissabonist on silmmärgatav nii arhitektuuri, eripäraste rahvustoitude, elu-olu kui paljude muude detailide poolest.
 |
| Jõeäärne piirkond 'Ribeira' |
Teisel pool Douro jõge asub Vila Nova de Gaia, kus on esindatud paljude kuulsate portveinitootjate veinikeldrid. Ka meie külastasime neist ühte - Calem'i - kus toimus väike ringreis veinikeldrisse ning pärast sai ka napsu võtta.
 | ||
| Calem müüb aastas üle 4 miljoni pudeli veini ning viinamarjaistandused katavad üle 200 ha suuruse ala Douro jõe kallastel |
 |
| Need olid portveinid, mida saime degusteerida: üks valge, teine punane, üks magusam kui teine |
Minu jaoks oli Porto väga müstiline linn, just arhitektuurilise väljanägemise poolest. Majad on kõrged ja tumedad, palju on kirikuid, kellatorne ja katedraale...müstilisust ja süngust lisas ka sellel nädalavahetusel olev pilivine ja vihmane ilm ning samuti tänaval kerjajad ja kesklinnas mahajäetud majad, mis nüüd tuvidele koduks on...
 |
| Porto sümbol Torre dos Clerigos |
 | |
| Tänavapilt |
 |
| Üks uhke kirik |
Traditsiooniline toit Portos on 'francesinha'. Tõlkes tähendab see väikest prantsuse tüdrukut. Muidugi me proovisime selle ära...pärast söömist huuled tulitasid tšillist ning maitseelamus ka kõige parem ei olnud. Toit kujutab endast röstsaia, selle vahel olevat mingisugust liha, katteks olevat juustu ja kogu kupatus hulbib veel ka vürtsika kastme sees.
 |
| Francesinha |
Üks vahva kokkusattumus oli Portos samuti, nimelt olin järsku eesti lipu all, Eesti aukonsuli maja ees. Kuna ma armastan meie lippu ja selle värve, siis ei suutnud ma enda rõõmu talitseda!
 |
| Consulado da Rebuplica da Estonia |
Portost leidsin ma ka siiamaani kõikidest kaunitest aedadest selle kõige ilusama, tegemist on Palacio de Cristal'i ümber oleva aiaga. Pildid küll ei suutnud seda ilu jäädvustada, aga siiski mõned....
 |
| Adel'iga |
 |
| Tundub, et Portos on populaarne majad ja seinad niiviisi roheliseks muuta |
Ühel hommikul välikohvikus saiakesi süües ja kohvi rüübates, tulid meid Adel'iga tuvid kiusama. Seda aga mitte kauaks, sest tuvisid tuli ära ajama omaniku vana ja natuke lonkav koer. Muudkui käis laudade vahel nii kaua, kuni tuvid läinud olid.
Porto rongijaama seintel on justkui mingisugune lugu jutustada...
Lisaks kõigele sellel põnevale kiikasime sisse ka kunstimuuseumisse ja selle ümber olevasse järjekordsesse kaunisse aeda. Muuseumis olevat modernset kunsti ma väga ei mõistnud: auk seinas, lõngakerad mööda põrandat laiali veeretatud...aga mis siin ikka, nagu öeldakse: kunst on kunstis kunsti näha...
Bussiga põhja poole sõites oli põnev vaadata, kuidas loodus ja taimestik muutub. Maastik muutus mägisemaks ja teeääred olid tulvil eukalüptipuudest...
Seekord kõik, järgmiste juttudeni. Adeus!
